Oktoobri esimene nädal on õigusemõistmise nädal, mille raames viivad Eesti kohtud läbi sotsiaalkampaania “Aga mina seisan õiglase maailma eest”
Kohtust saab lahenduse, kuid kohus ei selgita välja tõde. Või kui selgitab, siis see on menetlusõiguslik tõde, sest kohus saab otsuse teha vaid poolte esitatud tõendite ja argumentide pinnalt. Kas inimene on valmis, et ka teisel poolel on oma tõde ja omad argumendid? Kohtu jaoks ei ole tsiviilasjades süüdlast ega kohtualust, vaid on vaidlus, mis tuleb lahendada. See lahendus aga ei pruugi anda soovitud meelerahu, sest tõde ei ole alati ühene ning kohtuotsusega enamasti veendumusi ei muuda.
Villu Kõve, kohtunik
Üha enam jõuab kohtusse kaebusi, kus lapsevanemad võitlevad oma õiguste nimel. Tekib lausa küsimus, kuidas lapsed 20 aastat tagasi ilma kohtu abita üles kasvatati. Vanemad, kes laste nimel kohtuteed on alustanud, ei aima sageli, et kahjustavad sellega oma laste tervist ja seega kogu edasist käekäiku. Vaidlused lapsevanema õiguste nimel teevad lastele väga haiget, sest lapsed armastavad nii ema kui ka isa ega soovi valida poolt. Paljud vanemad aga armastaksid oma lapsi justkui tingimustega, sest küllalt sageli tuleb ette ultimaatumeid – kui laps jätkab suhtlust ühe vanemaga, arvestagu end teise elust välja.
Sirje Õunpuu, emeriitkohtunik
Räägi inimesega. Sageli selgub kohtus, et pooled pole omavahel mõistlikult asja arutanudki ja ilmnevad asjaolud, mida kaebuse esitamisel ei mainitud. Tuleb aru saada, et kohus lahendab õigusvaidlust, mitte inimestevahelisi probleeme. Inimeste enda huvides on mitte käituda esimese emotsiooni pealt oma õigust taga nõudes, vaid ratsionaalselt, läbi rääkides ja kompromissile minnes. Kusjuures viimane on võimalik ka kohtumenetluse ajal. Säästab aega, raha ja närve.
Janar Jäätma, kohtunik
Kui sõlmid kokkuleppe, siis esmalt küsi endalt, kas saan võetud kohustust üldse lubada? Milliste tagajärgedega lepin, kui teine pool kokkulepet ei täida? Kas ja kuidas hakkan selle täitmist nõudma ning kas kokkulepe on vajadusel ka kohtukõlbulik?
Suulisele kokkuleppele eelista alati kirjalikku, sest kirjalik kokkulepe on hea argument läbirääkimistel. Samuti on see tõend kohtus, mida pelgalt eitamisega ümber ei lükka.
Andra Pärsimägi, kohtunik
Mõtle, enne kui tegutsed. Elus tuleb ikka ette olukordi, kus käsi läheb justkui iseenesest rusikasse, kuid viha ei ole hea liitlane – kättemaksust, olgu see füüsiline või virtuaalne ja tundugu esimeste emotsioonide mõjul ükskõik kui ahvatlev või õiglane, ei võida keegi. Vastupidi, kahju läheb enamasti ikka suuremaks ja tuleb valmis olla, et omakohtu kasuks otsustanul tuleb hoopis endal kohtu ette astuda.
Tristan Ploom, kohtunik
