Eestis juhtub aastas umbes 6000 mürgistusõnnetust, mis vajavad meditsiinilist sekkumist. Kõik mürgistused on aga ennetatavad. Mürgistusennetusnädalal jagavad soovitusi mürgistusohtude märkamiseks ja õnnetuse korral esmaabi andmiseks valdkonna spetsialistid. Fookuses on kolm valdkonda – kemikaalide pakendamisest, nikotiinitoodetest ja lastele kättesaadavatest ravimitest tulenevad mürgistused.
„Mürgistusõnnetused kipuvad juhtuma üsna sarnaselt. Kahjuks on väga levinud olukorrad, kus lapsed leiavad kapilt, laualt või põrandalt ravimid või nikotiinitooted, mis suhu liiguvad. Selliste olukordade ärahoidmiseks on vaja igapäevased rutiinid mürgistuste seisukohast läbi mõelda. Taolisi ohtlikke aineid on kõige ohutum hoida lukustatud kapis,“ räägib Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.
Iga teine mürgistusinfoliinile 16662 tehtud kõne on seotud kemikaalimürgistustega. „Kemikaalidega seoses esineb peamiselt kaht tüüpi olukordi. Täiskasvanute mürgistused tulenevad enamasti sellest, et kemikaal on pakendist ümber valatud limonaadipudelisse või joogiklaasi ja seetõttu joogiga segi aetud. Väiksed lapsed kipuvad aga värviliste pakendite kallale. Näiteks pesugeelkapslite karp tundub nagu kummikommikarp,“ räägib Oder.
Nikotiinitoodete osas tekitab tihti segadust termin „tubakavaba“. „Kõik nikotiinitooted on lastele ja noortele ohtlikud, sest nikotiin on närvimürk. Nikotiinitoodetest tingitud mürgistusõnnetusi juhtub kahjuks üha enam,“ selgitab Oder. Noorte seas on viimasel ajal populaarseks muutunud tubakavaba snus ehk nikotiinipadjad ning huuletubakas. „Eestis müüakse kuni 26 mg nikotiini sisaldavaid nikotiinipatju, kuid salaturul on liikvel kuni 249 mg annusega kaup. Selline annus on väga tõenäoliselt juba ka täiskasvanule eluohtlik,“ hoiatab Oder.
Kui mürgistusõnnetus on juhtunud või tekib selle kahtlus, tuleb kohe helistada mürgistusinfoliinile 16662, et saada edasised tegevusjuhised. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga.
„Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral, olgu selle allikaks kodukeemia, taimekaitsevahendid, väetised, putuka- ja näriliste tõrjevahendid, kosmeetika, loodustooted, ravimid, narkootilised ained, seened, taimed, marjad, mürgiste loomade hammustused, mürkgaasid, alkoholid või reisidel tekkinud mürgistused,“ julgustas Oder. Rohkem teavet mürgistusohtude kohta veebilehel www.16662.ee/ennetusnadal/2020 .
Mürgistusennetusnädal toimub igal aastal märtsi kolmandal nädalal ja sellega tähistatakse maailma esimese mürgistusteabekeskuse käivitamist Ameerikas 1961. aastal. Mürgistusennetusnädala ellukutsumise eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust mürgistustest, vähendada mürgistuste arvu ning arendada ennetustegevust. Nädala teemad jagunevad järgmiselt:
- teisipäev, 17.03. – Laste mürgistused (vana)vanemate ravimitega, sh ohud majapidamistes, kus tavapäraselt lapsed ei viibi ja ennetamise võimalused.
- kolmapäev, 18.03. – Täiskasvanuid ohustavad ümbervalatud kemikaalid, lapsi aga kättesaadavad värvilised originaalpakendid, kemikaalide ohutu kasutamine, õnnetuste põhjused, ärahoidmise võimalused.
- neljapäev, 19.03. – Nikotiinitoode ei ole lapsele ohutu, kättesaadavus lastele ja teismelistele, õnnetuste olemus, õige tegutsemistaktika.
Mürgistusteabekeskuse missioon on mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine ning mürgistusalase info kättesaadavuse edendamine. Terviseameti Mürgistusteabekeskus on liitunud „Aga mina“ eeskujuliikumisega, mille tegevused toetavad tervislikuma ja turvalisema tuleviku kujundamist.
Mürgistusennetusnädalal jagavad intervjuusid ja soovitusi nii Mürgistusteabekeskuse kui kiirabide ja haiglate spetsialistid. Intervjuusoovidest anda teada karoli@prpartner.ee või telefonil 590 57 425 (Karoli Noor).
